PÕHIKIRI
Kinnitatud
Kuressaare Linnavolikogu 19.06.2003.a.
Määrusega nr.19
SIHTASTUSE KURESSAARE HOOLEKANNE
PÕHIKIRI
Sihtasutuse Kuressaare Hoolekanne (edaspidi : sihtasutus) põhikiri on kinnitatud 29.juulil 2003.a. asutamisotsusega.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Kuressaare Hoolekanne (inglise keeles: Kuressaare Welfare Foundation).
2. Sihtasutuse asukoht on Kuressaare, Eesti Vabariik.
3. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti
Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.
4. Sihtasutus on asutatud määramata ajaks.
5. Sihtasutusel ei ole soodustatud isikuid.
6. Sihtasutuse dokumentidel peab olema ära näidatud sihtasutuse nimi, asukoht ja registrikood.
7. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
8. Sihtasutuse organid on nõukogu ja juhatus.
9. Sihtasutuse asutaja on Kuressaare linn.
2. peatükk
SIHTASUTUSE EESMÄRK
10. Sihtasutuse eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu:
10.1 olla Kuressaare linna sotsiaalsete erivajadustega isikutele toeks ja abiks toimetulekuraskuste ennetamisel, kõrvaldamisel ja kergendamisel;
10.2 aidata kaasa sotsiaalsete erivajadustega isikute sotsiaalse turvalisuse suurendamisele, nende arengule ja ühiskonnas kohanemisele;
10.3 olla sotsiaaltöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse praktikabaasiks.
11. Oma eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:
11.1 osutab sotsiaalteenuseid;
11.2 osutab muid teenuseid, kui nende osutamine ei ole vastuolus seadusega;
11.3 võimaldab läbi viia sotsiaaltöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse praktikaid;
11.4 teeb koostööd teiste sotsiaalteenuste osutajatega, erialaühendustega ning muude sotsiaalhoolekandega tegelevate institutsioonidega;
11.5 tagab osutatavate teenuste kõrgetasemelise kvaliteedi ning vastavuse õigusaktidega esitatavatele nõuetele;
11.6 täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seadusega või on vajalikud sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks.
3. peatükk
SIHTASUTUSE NÕUKOGU
1.jagu
Nõukogu pädevus
12. Nõukogu on sihtasutuse organ, mis kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab järelvalvet sihtasutuse tegevuse üle.
13. Nõukogu:
13.1 kinnitab juhatuse ettepanekuid sihtasutuse 3aasta arengukava ja igaks aastaks aastaplaani;
13.2 kinnitab sihtasutuse struktuuri;
13.3 kinnitab juhatuse ettepanekul sihtasutuse aastaeelarve;
13.4 annab juhatusele korraldusi sihtasutuse juhtimiseks;
13.5 piirab vajadusel juhatuse esindusõigust;
13.6 määrab ja kutsub tagasi juhatuse liikmed
13.7 määrab juhatuse liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra;
13.8 kehtestab juhatuse liikmetele ja töötajatele erisoodustuste andmise korra;
13.9 otsustab juhatuse liikme ettepanekul juhatuse liikme kohustuse täitmise panemise kolmandale isikule;
13.10 kehtestab sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra;
13.11 esindab sihtasutust vaidlustes ja tehingutes tegemisel juhatuse liikmega, samuti isikutega, kelle esindajaks või esindusorgani liikmeks on juhatuse liige;
13.12 nõuab vajadusel juhatuselt teavet sihtasutuse tegevuse ja majandusliku seisundi kohta, tegevusaruannet või bilansi koostamist;
13.13 kinnitab juhatuse ettepanekul hiljemalt 5 kuu jooksul majandusaasta lõppemisest raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande;
13.14 tutvub vajadusel sihtasutuse dokumentidega, kontrollib raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale;
13.15 määrab sihtasutuse audiitorite arvu ja nende tasustamise korra ning nimetab audiitori;
13.16 kinnitab nõukogu reglemendi;
13.17 teeb asutajale ettepaneku sihtasutuse põhikirja muutmiseks;
13.18 kinnitab sihtasutuse struktuuri;
13.19 otsustab osaluse omandamine või lõppemine äriühingus;
13.20 otsustab kinnisasja või registrisse kantud vallasasja võõrandamise või asjaõigusega koormamise;
13.21 otsustab laenu võtmise, laenu andmise ja võlakohustuse tagamise;
13.22 täidab muid talle seaduse või käesoleva põhikirjaga pandud ülesandeid.
2. jagu
Nõukogu liikmed
14. Nõukogul on 5-7 liiget. Nõukogu liikme määrab ametisse ja kutsub tagasi, samuti määrab nõukogu liikmele makstava tasu suuruse Linnavalitsus. Nõukogu liikmetele tasu suuruse määramisel lähtutakse kehtivatest õigusaktidest. Asutamisel määrab nõukogu asutaja.
15. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige ega audiitor ega nendega võrdset majandusliku huvi omav isik ega pankrotivõlgnik.
16. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on 3 aastat ja need tekivad alates tema nõukogu liikmeks määramise otsuse jõustumisest.
17. Nõukogu liikme volitused lõpevad nõukogu liikme volituste tähtaja möödumisel või ennetähtaegselt tema tagasikutsumisel, tagasiastumisel või juhul, kui nõukogu liikme osavõtt nõukogu tööst on objektiivsetel põhjustel (surm või isiku teadmata kadunuksjäämine) muutunud võimatuks.
18. Linnavalitsus võib nõukogu liikme igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda.
19. Nõukogu liige võib omal algatusel tagasi kutsuda , kui ta teatab sellest kirjalikult nõukogule ette vähemalt 1 kuu.
20. Nõukogu liikme volituse lõpevad:
20.1 3 aasta möödumisel isiku nõukogu liikmeks nimetamise otsuse jõustumisest;
20.2 tagasikutsumisel tagasikutsumise otsuse jõustumisest;
20.3 tagasikutsumisel 1 kuu möödumisel päevast, mil nõukogu sai nõukogu liikme kirjaliku tagasiastumisteate;
20.4 päevast, mil isiku osavõtt nõukogu tööst muutus objektiivsetel põhjustel võimatuks;
21. Nõukogu liikme volituste lõppemisel nõukogu liikme volituste tähtaja möödumise, tagasikutsumise või tagasiastumise tõttu on linnavalitsus kohustatud määrama uue nõukogu liikme ametisse hiljemalt päevaks, mil lõpeb eelmise nõukogu liikme volituste tähtaeg. Nõukogu liikme volituste lõppemise juhul, mil isiku osavõtt nõukogu tööst muutus objektiivsetel põhjustel võimatuks, on linnavalitsuse kohustatud uue nõukogu liikme määrama ametisse viivitamatult.
22. Nõukogu liikme võib ametisse määrata või tagasi kutsuda kohus huvitatud isiku nõudel või oma algatusel, kui nõukogu liiget ei ole põhikirjas sätestatu tähtajal ametisse määratud või põhikirjas ettenähtud asjaoludel tagasikutsutud.
3.jagu
Nõukogu esimees
23. Nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.
24. Nõukogu esimehe valimisel peavad osalema kõik nõukogu liikmed. Kvoorumi puudumisel on järgmine nõukogu esimehe valimise koosolek otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest.
25. Nõukogu esimehe valimisel võib iga nõukogu liige üles seada ühe kandidaadi. Kandidaadi ülesseadmise ettepanek esitatakse kirjalikult koosoleku juhatajale enne vastava päevakorrapunkti arutamise algust.
26. Enne hääletamist annab ülesseatud kandidaat kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks. Kui kandidaat kirjalikku nõusolekut kandideerimiseks ei anna, loetakse kandidaat loobunuks ja tema suhtes hääletamist ei toimu. Valituks loetakse kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku.
27. Nõukogu esimehe äraolekul asendab teda nõukogu esimehe poolt asendajaks määratu isik. Kui nõukogu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda vanim nõukogu liige.
28. Nõukogu esimees:
28.1 kutsub kokku nõukogu koosoleku, määrab koosoleku toimumise aja ja koha ning päevakorra;
28.2 korraldab otsuse vastuvõtmise koosolekut kokkukutsumata ja teavitab sellisel viisil vastuvõetud otsustest;
28.3 juhatab nõukogu koosolekuid ja teeb ettepanekuid nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes otsuste vastuvõtmiseks;
28.4 otsustab, kes lisaks nõukogu liikmetele ja juhatuse esimehele kutsuda nõukogu koosolekule;
28.5 määrab nõukogu koosoleku protokollija ja kirjutab alla koosoleku protokollile;
28.6 sõlmib nõukogu otsuse alusel sihtasutuse eest ja nimel teenistuslepingud juhatuse liikmetega;
28.7 suhtleb avalikkusega ja avaldab arvamust nõukogu nimel;
28.8 esindab muudel seaduses ja käesolevas põhikirjas ettenähtud juhtudel sihtasutust
4.jagu
Nõukogu koosolek
29. Nõukogu koosolekud on korralised ja erakorralised. Korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, ent mitte harvem kui üks kord nelja kuu jooksul. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor.
30. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees, teavitades nõukogu liikmeid koosoleku toimumisest kirjalikult posti, faksi või e-posti teel. Korralise koosoleku kokkukutsumisest peab nõukogu liikmetele teatama ette vähemalt 10 päeva. Erakorralise koosoleku kokkukutsumisest peab nõukogu liikmetele teatama ette vähemalt 1 päeva.
31. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teates märgitakse:
31.1 koosoleku aeg ja koht;
31.2 koosoleku päevakord ja ettekannete tegijad päevakorrapunktide kohta;
31.3 otsuse tegemiseks vajalikud andmed või dokumendid, mis lisatakse nõukogu koosoleku kokkukutsumise teatele või esitatakse nõukogu liikmetele tutvumiseks sihtasutuse asukoha alates teate väljastamise päevast;
31.4 muud koosolekuga seonduvad olulised asjaolud;
32. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest, kui seadus või käesolev põhikiri ei näe ette esindatuse nõuet.
33. Kui nõukogu koosolek ei ole otsustusvõimeline, toimub uus koosolek sama päevakorraga vähemalt 7 päeva jooksul alates koosoleku ärajäämise päevast. Uuel koosolekul on koosolekult puudunud nõukogu liikmed kohustatud esitama kirjaliku selgituse oma puudumiste põhjuste kohta.
34. Kui nõukogu koosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed.
35. Nõukogu koosolekud on kinnised. Nõukogu koosolekul võivad osaleda sihtasutuse juhatuse esimees ja sihtasutuse audiitor. Teised isikud võivad nõukogu koosolekul osaleda ainult nõukogu esimehe loal.
5. jagu
Nõukogu koosoleku protokoll
36. Nõukogu koosolekut protokollitakse. Nõukogu koosolekut protokollib nõukogu esimehe määratud isik. Protokollile kirjutavad alla nõukogu esimees ja koosoleku protokollija. Mittetulundusühingute ja sihtasutuse registrile esitatavale protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija.
37. Nõukogu protokolli kantakse:
37.1 koosoleku toimumise aeg ja koht;
37.2 koosolekul osalevate nõukogu liikmete ja teiste kohalviibivate isikute nimed;
37.3 koosoleku juhataja ja protokollija nimed;
37.4 koosoleku päevakord,
37.5 koosoleku päevakorrapunktide kohta teinud ettekande teinud isikute nimed ja ettekande põhiseisukohad, kui ettekande põhiseisukohti ei ole eelnevalt kirjalikult esitatud koosoleku juhatajale;
37.6 esitatud küsimuse ja sisulise arutelu kirjeldus;
37.7 koosolekul vastuvõetud otsused koos nimeliste hääletustulemustega;
37.8 koosolekul otsuse suhtes eriarvamusele jäänud nõukogu liikme eriarvamus, mida eriarvamusele jääja kinnitab oma allkirjaga;
37.9 asjaolud, mille protokolli kandmist nõuab nõukogu liige või nõukogu koosoleku kokkukutsumise nõude esitanud;
37.10 muud olulist tähtsust omavad asjaolud.
38. Nõukogu koosoleku protokollile lisatakse koosoleku kokkukutsumise teade, esitatud kirjalikud ettepanekud, avaldused, eriarvamused ja muud tähtsust omavad dokumendid. Kirjalik eriarvamus tuleb esitada koosolekule järgneval tööpäeval. Kirjalikule eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik.
39. Nõukogu koosoleku protokoll peab olema nõukogu liikmetele kättesaadav sihtasutuse asukohas alates seitsmendast päevast pärast koosoleku toimumist. Koosolekust osavõtja võib seitsme päeva jooksul alates protokolli kättesaadavaks tegemisest esitada kirjaliku taotluse protokolli muutmiseks. Nimetatud taotluse rahuldamine otsustakse järgmisel nõukogu koosolekul.
40. Nõukogu koosoleku protokolle koos punktis 38 nimetatud lisadega, samuti muid kirjalikke dokumente säilitatakse sihtasutuse asukohas vastavalt nõukogu kinnitatud sihtasutuse dokumentatsiooni säilitamise korrale.
6.jagu
Nõukogu otsus
41. Nõukogu võtab otsuseid vastu nõukogu koosolekul. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmelt ei ole õigust keelduda hääletamisest või jääda erapooletuks. Hääletamine on avalik.
42. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Käesoleva põhikirja punktis 13 alapunktides 10, 19, 20, 21 nimetatud otsuste vastuvõtmiseks on vajalik 273 /kahe kolmandiku) kohalolnud nõukogu liikme poolthääl.
43. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata saadab nõukogu esimees nõukogu liikmetele otsuse projekti ja määrab kirjaliku vastamise tähtaja; mis ei või olla lühem kui 7 päeva ja pikem kui 14 päeva. Otsuse projektile lisab saatja selgituse projekti kohta ja põhjenduse, miks otsuse vastuvõtmine on otstarbekas koosolekut kokku kutsumata.
44. Koosolekut kokku kutsumata tehtav nõukogu otsus on vastuvõetud, kui otsuse poolt hääletavad kõik nõukogu liikmed. Nõukogu liikmed, kes ei saada määratud tähtajaks kirjalikku vastust, loetakse otsuse eelnõule vastu hääletanuks. Hääletamisele pandud otsusest koos selle sisu ja hääletamistulemustega teatab nõukogu esimees nõukogu liikmetele esimesel nõukogu koosolekul, mis järgneb kirjaliku vastamise tähtpäevale.
4. peatükk
SIHTASUTUSE JUHATUS
1. jagu
Juhatuse pädevus
45. Sihtasutuse juhatus juhib ja esindab sihtasutust, järgides sihtasutuse nõukogu seaduslikke korraldusi.
46. Juhatus:
46.1 koostab iga aasta lõpus sihtasutuse 3 aasta arengukava ja aastaplaani ning teeb nõukogule ettepaneku nende kinnitamiseks;
46.2 kinnitab majandusaasta algul juhatuse tööplaani;
46.3 teeb nõukogule ettepanekuid sihtasutuse struktuuri osas;
46.4 kinnitab vajadusel sihtasutuse struktuuriüksuste põhimäärused;
46.5 koostab sihtasutuse aastaeelarve, ning esitab selle nõukogule kinnitamiseks;
46.6 täidab nõukogu seaduslikke korraldusi sihtasutuse juhtimisel;
46.7 sõlmib sihtasutuse nimel lepinguid ning küsib punktis 13 nimetatud juhtudel tehingu tegemiseks nõukogu nõusolekut;
46.8 esindab sihtasutust kui tööandjat ning vaidlustes kolmandate isikutega;
46.9 esitab nõukogule vähemalt üks kord nelja kuu jooksul ülevaate sihtasutuse tegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatab viivitamata sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse tegevusega seotud olulistest asjaoludest ning annab nõukogu liikmetele vajalikku teavet sihtasutuse juhtimise kohta;
46.10 teeb nõukogule ettepaneku hiljemalt 4 kuu jooksul majandusaasta lõppemisest raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande kinnitamiseks;
46.11 esitab registrile avalduse sihtasutuse kohta registrisse kantud andmete muutumisel;
46.12 kinnitab sihtasutuse ja selle struktuuriüksuste töösisekorra eeskirjad, asjaajamiskorra ja raamatupidamise sise-eeskirjad;
46.13 korraldab sihtasutuse raamatupidamist;
46.14 jälgi sihtasutuse eelarve täitmist ja kulude jaotuskavast kinnipidamist;
46.15 koostab ja allkirjastab sihtasutuse raamataupidamise aruande ning tegevusaruande, esitab need audiitorile kontrollimiseks ja seejärel hiljemalt nelja kuu jooksul alates majandusaasta lõppemisest nõukogule kinnitamiseks, ja pärast aruande kinnitamist nõukogu poolt hiljemalt kuue kuu jooksul alates majandusaasta lõppemist registrile;
46.16 nõuab vajadusel nõukogu koosoleku kokkukutsumist;
46.17 koostab audiitori tasustamise korral projekti ja esitab selle nõukogule kinnitamiseks;
46.18 kehtestab töötajate valikukriteeriumid ja palgakorralduse;
46.19 moodustab vajadusel töögruppe ja määrab nende suuruse, koosseisu ja ülesanded;
46.20 kinnitab juhatuse reglemendid;
46.21 täidab muid ülesandeid, mis on vajalikud sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks või mille täitmine on talle pandud seaduse, käesoleva põhimääruse või nõukogu otsusega.
47. Sihtasutust võib igas õigustoimingus esindada juhatuse esimees ainuisikuliselt ning teised juhatuse liikmed ühiselt. Juhatuse liikme ettepanekul võib nõukogu panna juhatuse liikme kohustuste täitmise kolmandale isikule.
48. Juhatuse liikmel ei ole õigust teha tehingut iseendaga või isikuga, kelle esindajaks või esindusorgani liikmeks ta on, samuti tehingut, mis annaks alust kahtlustada teda korruptsiooniohtlikes suhetes.
2.jagu
Juhatuse liikmed
49. Juhatusel on 1-3 liiget. Juhatuse liikme määrab ametisse ja kutsub tagasi, samuti sõlmib teenistuslepingu juhatuse liikme tasustamiseks sihtasutuse nõukogu. Nõukogu võib kuulutada juhatuse liikme kandidaadi leidmiseks avaliku konkursi. Asutamisel määrab sihtasutuse juhatuse asutaja.
50. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige, audiitor ega pankrotivõlgnik.
51. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on 5 aastat ja need tekivad alates tema juhatuse liikmeks määramise otsuse jõustumisest.
52. Juhatuse liikme volitused lõpevad juhatuse liikme volituste tähtaja möödumisel või ennetähtaegselt tema tagasikutsumisel, tagasiastumisel või juhul, kui juhatuse liikme osavõtt juhatuse tööst on objektiivsetel põhjustel ( surm või isiku teadmata kaduma jäämine ) muutunud võimatuks.
53. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal sõltumata põhjustest kirjaliku teatega tagasi kutsuda.
54. Juhatuse liige võib oma algatusel tagasi astuda, kui ta teatab sellest kirjalikult nõukogule ette vähemalt 1 kuu.
55. Juhatuse liikme volitused lõpevad:
55.1 5 aasta möödumisel isiku juhatuse liikmeks nimetamise otsuse jõustumisest;
55.2 tagasikutsumisel tagasikutsumise otsuse jõustumisest;
55.3 tagasiastumisel 1 kuu möödumisel päevast, mil nõukogu sai juhatuse liikme kirjaliku tagasiastumiseteate;
55.4 päevast, mil isiku osavõtt juhatuse tööst muutus objektiivsetel põhjustel võimatuks.
56. Juhatuse liikme volituste lõppemisel juhatuse liikme volituste tähtaja möödumise, tagasikutsumise või tagasiastumise tõttu on nõukogu kohustatud määrama uue juhatuse liikme ametisse hiljemalt päevaks, mil lõpeb eelmise juhatuse liikme volituste tähtaeg. Juhatuse liikme volituste lõppemisel juhul, mil isiku osavõtt juhatatuse tööst muutus objektiivsetel põhjustel võimatuks, on nõukogu kohustatud uue juhatuse liikme määrama ametisse mõistliku aja jooksul, ent mitte hiljemalt kui 1 kuu jooksul punktis 55 alapunktis 4 nimetatud päevast.
3.jagu
Juhatuse esimees
57. Juhatuse liikmed valivad enda hulgast esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.
58. Juhatuse esimehe valimisel peavad osalema kõik juhatuse liikmed.
59. Juhatuse esimehe valimisel võib iga juhatuse liige seada üles ühe kandidaadi. Kandidaadi ülesseadmise ettepanek esitatakse kirjalikult koosoleku juhatajale enne vastava päevakorrapunkti arutamise algust.
60. Enne hääletamist annab ülesseatud kandidaat kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks. Kui kandidaat kirjalikku nõusolekut kandideerimiseks ei anna, loetakse kandidaat loobunuks ja tema suhtes hääletamist ei toimu. Valituks loetakse kandidaat, kes sai teistest enam hääli.
61. Juhatuse esimehe äraolekul asendab teda juhatuse esimehe poolt asendajaks määratud isik. Kui juhatuse esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda vanim juhatuse liige.
62. Juhatuse esimees:
62.1 määrab kindlaks juhatuse liikmete töö- ja vastutusvaldkonnad,
62.2 Kutsub kokku juhatuse koosolekud, määrab koosoleku toimumise koha ja koosolekul arutlusele tulevad küsimused;
62.3 määrab juhatuse koosoleku protokollija ja kirjutab alla juhatuse koosoleku protokollile;
62.4 teeb nõukogule ettepaneku juhatuse liikmetega teenistuslepingu sõlmimiseks;
62.5 annab nõukogule arvamuse juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete tasude ja hüvitavate kulude kuumäärade kehtestamiseks;
62.6 võtab osa nõukogu koosolekutest,
62.7 suhtleb avalikkuse ja kolmandate isikutega ja avaldab arvamust juhatuse ning sihtasutus nimel.
4. jagu
Juhatuse koosolek ja otsus
63. Juhatus võtab otsuseid vastu juhatuse koosolekul. Juhatuse koosolekud on korralised ja erakorralised. Korralised koosolekud toimuvad majandusaasta algul vastuvõetud tööplaani kohaselt, kuid mitte harvem kui 1 kord kuus. Erakorralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele või kui selle kokkukutsumist nõuab nõukogu, juhatuse esimees või vähemalt pooled juhatuse liikmetest.
64. Koosoleku kokkukutsumisest teatatakse juhatuse liikmetele kirjalikult vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist. Juhatuse liikmed varustatakse vajalike materjalidega vähemalt 2 päeva enne koosoleku toimumist.
65. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohale on kutsutud nõuetekohaselt kõik juhatuse liikmed ja kui kohale on ilmunud üle poole juhatuse liikmetest. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole kohalolnud hääleõiguslikest juhatuse liikmetest. Hääletamine on avalik.
66. Juhatuse koosoleku käiku protokollib juhatuse esimehe määratud isik. Protokollile kirjutab alla juhatuse esimees ja protokollija.
67. Juhatuse koosoleku protokolli kantakse:
67.1 koosoleku toimumise aeg ja koht,
67.2 koosolekul osalevate juhatuse liikmete ja teiste kohalviibivate isikute nimed;
67.3 koosoleku juhataja ja protokollija nimed;
67.4 koosoleku päevakord;
67.5 koosoleku päevakorrapunktide kohta teinud ettekande teinud isikute nimed ja ettekande põhiseisukohad, kui ettekande põhiseisukohti ei ole eelnevalt kirjalikult esitatud koosoleku juhatajale;
67.6 esitatud küsimuse ja sisulise arutelu kirjeldus;
67.7 koosolekul vastuvõetud otsused koos nimeliste hääletustulemustega;
67.8 asjaolud, mille protokolli kandmist nõuab juhatuse liige või juhatuse koosoleku kokkukutsumise nõude esitanu;
67.9 muud olulist tähtsust omavad asjaolud.
68. Juhatuse koosoleku protokollile lisatakse koosoleku kokkukutsumuse teade, esitatud kirjalikud ettepanekud, avaldused ja muud tähtsust omavad dokumendid.
69. Juhatuse koosoleku protokoll peab olema juhatuse ja nõukogu liikmetele kättesaadav sihtasutuse asukohas alates seitsmendast päevast pärast koosoleku toimumist. Koosolekust osavõtja võib seitsme päeva jooksul alates protokolli kättesaadavaks tegemisest esitada kirjaliku taotluse protokolli muutmiseks. Nimetatud taotluse rahuldamine otsustakse järgmisel juhatuse koosolekul.
70. Juhatuse koosoleku protokolle koos punktis 68 nimetatud lisadega, samuti muid kirjalikke dokumente säilitatakse sihtasutuse asukohas vastavalt nõukogu kinnitatud sihtasutuse dokumentatsiooni säilitamise korrale
5.peatükk
SIHTASUTUSE VARA JA AUDIITOR
71.Sihtasutuse vara moodustub:
71.1 asutamisotsuse põhjal sihtasutusele üle antud varast,
71.2 sotsiaalteenuste müügist laekuvatest vahenditest;
71.3 vahenditest, mis laekuvad sihtasutusele muude lepingute täitmisest või muul viisil nende tegevuse käigus;
71.4 sihtotstarbelistest eraldistest riigi- ja omavalitsuste eelarvetest,
71.5 annetustest, toetustest ja muudet kolmandate isikute poolt eraldatud vahenditest;
71.6 muudest laekumistest.
72. Sihtasutuse vara kasutatakse ainult sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks. Sihtasutuse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist teostab juhatus seaduse ja käesoleva põhikirjaga ette nähtud korras, arvestades otsustest, käeolevast põhikirjast ja õigusaktidest tulenevaid piiranguid.
73. Sihtasutusele üleantava vara võtab üleandmise- vastuvõtmise aktiga vastu juhatus, milles on toodud andmed vara üleandja ja vastuvõtja kohta, vara üleandmise aeg, vara kooseis ja väärtus, kinnisvara üleandmise korral lisaks loetud andmetele ka andmed päraldiste, seisukorra, kasutamisviisi ja puuduste kohta ning vajadus märke tegemiseks kinnistusraamatusse.
74. Juhatus hindab üleantavate mitterahaliste vahendite väärtuse ja teeb vajalikud toimingud vara üleminekuks sihtasutuse omandisse ja koostab vajalikud dokumendid. Sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid tuleb kanda sihtasutuse arveldusarvele. Sihtasutus ei võta vastu õigusaktidega, heade kommetega või sihtasutuse eesmärkidega vastuolus olevat vara.
75. Sihtasutusele sihtotstarbeliselt vara üleandjaga sõlmitakse viimasel soovil leping, milles sätestatakse vara üleandja seaduslikud nõudmised vara kasutamise otstarbe ja viisi kohta. Vara üleandjale esitatakse tema nõudmisel aruanne vara kasutamise kohta.
76. Sihtasutuse audiitor määrab ja kutsub tagasi sihtasutuse nõukogu. Sihtasutusel võib olla mitu audiitorit. Audiitori määramiseks on vajalik audiitori nõusolek ja lepingu sõlmimine. Audiitoriga sõlmitavas lepingus sätestatakse audiitori tagasikutsumise alused, samuti audiitori volituste täpne kestus. Audiitori võib määrast ühekordseks audiitorkontrolliks või tähtajaga kuni 3 aastat.
7. peatükk
PÕHIKIRJA MUUTMINE
77. Põhikirja muutmise õigus on Kuresaare Linnavolikogul ja seaduses sätestatud tingimustel ka kohtul. Ettepaneku põhikirja muutmiseks võib teha nõukogu.
78. Põhikirja võib muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks ja silmas pidades sihtasutuse eesmärki. Muuta ei sa sihtasutuse eesmärki ja põhikirja käesolevat peatükki.
8.peatükk
ÜHINEMINE, JAGUNEMINE J LÕPETAMINE
79. Sihtasutuse ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustab Kuressaare Linnavolikogu.
80. Sihtasutus võib ühineda teiste sihtasutustega, kui mõlema sihtasutuse eesmärgid on ühetaolised ja kui ühinemine on lubatud ka teise sihtasutuse põhikirjaga.
81.Sihtasutuse jagunemine on lubatud üksnes juhul, kui see on vajalik sihtasutuse eesmärgi paremaks saavutamiseks.
82. Sihtasutuse nime Sihtasutus Kuressaare Hoolekanne kasutamine sihtasutuse jagunemisel või ühinemisel otsustatakse eraldi kokkuleppe alusel.
83. Sihtasutus lõpetatakse seadusega ettenähtud korras. Linnavolikogu võib otsustada sihtasutuse lõpetada, kui sihtasutuse eesmärk on saavutatud või selle saavutamine on muutunud võimatuks.
84. Sihtasutuse lõpetamisel pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara antakse üle Kuressaare linnale, kes kohustub seda kasutama võimalikult vastavalt sihtasutuse eesmärkidele.
|
